Sisu juurde

Vöötkoodilugeja tähistab oma 40. sünnipäeva

Avaldatud: 4. juuli 2014

Rohkem kui 60 aastat tagasi leiutasid kaks üliõpilast mustade triipudega sümboli, mida sai kasutada tooteinfo edastamiseks kassas. Need kaks üliõpilast,Bernard Silver ja Norman Joseph Woodland, on tuntud vöötkoodi leiutamise poolest, mis patenteeriti 1952. aastal. Vöötkood võeti laiemalt kasutusele siiski 1973. aastal, kui George J. Laurer leiutas ühtse lineaarkoodi (UPC kood). Ühtne lineaarkood oli tunduvalt lihtsam koodirida, mida tolleaegse tehnikaga oli lihtsam kasutada. Ainult aasta hiljem, 26. juunil 1974, kasutati esimest vöötkoodilugejat (tootjaks Spectra-Physics, osa praegusest Datalogic`st)  Wrigley’s närimiskummi skaneerimiseks Marsh supermarketis Troy`s, Ohio`s. Peale esimest edukat skaneerimist hakkas vöötkoodi tehnoloogia arenema.

Sellel aastal tähistatakse vöötkoodilugeja 40. aastapäeva. Tänapäeval on vöötkoodid oluliseks osaks meie ühiskonnas , mida võib leida alates jaekaubandusest ja  tootmisest kuni logistika ning isegi tervishoiuasutusteni. Vöötkood, mis aitab mugavalt andmeid edastada, on meie ühiskonda niivõrd kinnistunud, et ilma selleta oleks kaasaegsel äril raske eksisteerida. Ometi oli 1970. aastate lõpus aeg, mil mõned analüütikud arvasid, et uut lahendust saadab läbikukkumine.

Vöötkoodi lahendusega kaasnes alguses suur skeptitsism, mis pärssis edasist arengut. Tootjad ei olnud kindlad, kui efektiivseks vöötkoodi tehnoloogia areneb ning miljoni dollarilised investeeringud ei tundunud seda väärt. Jaekaupmehed seevastu teadsid, et uus tehnoloogia aitaks neil säästa nii aega kui ka raha. Ainukeseks takistuseks olid tarbijad, kellele ei meeldinud idee osta toode, millele ei ole otse hinda märgitud.1978. aastal kasutasid vöötkoodilugejaid vähem kui 1% USA toidukauplustest.

80. aastate alguses juhtus midagi, mis muutis vöötkoodi näiliselt tumedat tulevikku – hulgimüüjad hakkasid järsult vöötkoodilugejaid üle terve USA kasutama. See tekitas huvi kogu jaemüügisektoris, mis tõi endaga kaasa skannerite kasutatavuse suurenemise. 1984. aastaks kasutas vöötkoodilugejaid 33% USA kauplustest. Kõigis poodides oli märgata suurt aja ning raha kokkuhoidu ning kõrget investeeringute tasuvust.

Teised tööstusharud jälgisid trendi ning skannerite kasutamine kasvas peadpööritava kiirusega. Autotööstus hakkas vöötkoodilugejaid kasutama oma tootmisettevõtetes, lennujaamad pagasi sorteerimiseks, logistikaettevõtted saadetiste jälgimiseks jne. Kuna skannerite kasutamine aina kasvas, siis tekkis peagi vajadus uue triipkoodi tehnoloogia järele, mis suudaks talletada rohkemat informatsiooni kiirema ajaga ning oleks väiksemas mõõdus. Selle tulemusena leiutati juhtmeta skannerid ning uued vöötkoodid, mis suutsid varasemaga võrreldes tunduvalt rohkem infot mahutada ning olid ka mõõdult väiksemad.

Nelikümmend aastat tagasi suutis skanner lugeda lineaarkoodi Wrigley’s närimiskummilt; tänapäeval pakub Datalogic`u skanner  Jade™ võimalust kliendil kaup kassalindile asetada ning kogu skaneerimine toimub automaatselt, võimaldades kassapidajal üksnes kliendiga tegeleda. Homme….võimalusi on palju rohkem.