Sisu juurde

Sõjad Kauplustes: varguste arv jaekaubanduses kasvab jälle

Avaldatud: 3. november 2011

Varguste kohta jaekaubanduses tehtud sõltumatu uuringu andmetel läksid vargused kauplustest Euroopa kaubandusettevõtetele 2011. aastal maksma 36,28 mld eurot ehk 6,98 mld eurot rohkem kui eelmisel aastal; Balti riikides – 222 mln eurot ehk 45 mln eurot rohkem kui 2010. aastal. Sellised arvud esitas täna toimunud pressikonverentsil kaubandusele kompleksseid süsteeme tarniv fima „New Vision Baltija”. Seda uuringut teostatakse kogu maailma ulatuses, Euroopas üheteistkümnendat korda, Leedus – kaheksandat korda.

Varguste tõttu kõige suuremad kahjumid kogu Euroopas, nagu möödunud aastalgi, kandis Venemaa. Venemaa kaubandusettevõtete kahjumid ulatusid 1,74% kogu käibest. Teisel kohal asub Türgi – vastavalt 1,63% , kolmandal kohal Tšehhi Vabariik – 1,53%. Kõige väiksemad kahjumid olid sel aastal Austrias ja Šveitsis – mõlemas 1,04%. Keskmiselt moodustasid Euroopa kaubandusettevõtete kahjumid 2011. aastal 1,39% kogu käibest ning suurenesid eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7,1% kogu käibest.Balti riikide kaubandusettevõtete kahjumid suurenesid 7,1% võrra kogu käibest.

UAB „New Vision Baltija” müügidirektori Vaidas Bielinise sõnutsi – madalseis turvainvesteeringutesse on andnud juba ilmseid tagajärgi: „ Kui Balti riigid ja Euroopa võisid eelmisel aastal vähenenud kahjumite üle rõõmu tunda, siis praegu on olukord vastupidine. Kriisi tingimustes kõikuv majandusseis lõi soodsad tingimused varguste ja kuritegevuse kasvule. Kaubandusettevõtted tunnevad aktiivset huvi kahjumite ennetamise võimaluste vastu, kuid sellest ei piisa. 24% kõige suurema riski alla kuuluvatest toodete grupist on veel turvamata. Seega, valdkondi, kus oleks vaja kasutada eesrindlikke turvasüsteeme ja lahendusi on veel palju,” väitis V.Bielinis.

Balti riikides varastavad kõige rohkem ostjad – 45%, töötajad – 33% ja tarnijad – 14%, 8% kahjumitest moodustavad administratsiooni tehtud vead. Euroopas on keskmine töötajast varga tekitatud kahjum 1230 eurot, ostja tekitatud kahjum – 146 eurot.

„Tahame hoiatada ja juhtida üldsuse ning jaekaubandusega tegelevate isikute tähelepanu sellele, et majanduslikult ebastabiilsel ja pingeterikkal ajal on erakordselt tähtis järjekindlalt ja kompleksselt teostada kahjumite ennetamist. Tähtis on probleemile läheneda laiemalt ja süsteemsemalt ning samaaegselt võidelda kõikide kahjumite allikatega, st nii ebaausate ostjate kui ebaausate töötajate ja tarnijatega,” märkis „New Vision Baltija” müügidirektor V. Bielinis.

Kogu Euroopas on kahjum ühe leibkonna kohta 150 eurot, ühe isiku kohta aga – 60 eurot. Balti riikides on need näitajad vastavalt 81 eurot (leibkonna kohta) ja 30 eurot ühe isiku kohta.

Kahjumite ennetamiseks kulutatakse Euroopas 2,45% müügiväärtusest (8,45 mld eurot). Võrreldes möödunud aastaga on investeeringud turvamisele kasvanud vaevalt 0,6%, aga 2009 – 2010 astatel kasvasid need investeeringud 18,3%. Elektroonilised kaupade turvameetmed on endiselt kõige populaarsemad – neisse investeerib koguni 40% Euroopa kaubandusettevõtetest.

Euroopas on kõige enam varastatavate kaupade nimekirjas väikesed ja likviidsed kaubad: elektriseadmed, kosmeetika, spetsialiseeritud ja tavatoiduained, alkohol, riided, juveelitooted.

Ülemaailmses uuringus osales 1181 kaubandusketti, 43 riigis Euroopas on küsitletud 586, Balti riikides -15 kaubandusettevõtte esindajat st, küsitlus hõlmas 630 kauplust. Uuringu teostas „Centre for Retail Research” (Ühendkuningriik), prof. Joshua Bamfield juhtimisel.