E-kaubanduse järgmine samm on tuua pood linnast väljas elavale inimesele lähemale
Laia poevalikuga ostukeskused on Eesti suuremates linnades juba mõnda aega inimestele piisavalt lähedal. Enamasti saab klient vabalt valida, kas sooritada sisseoste kodule lähemal väiksemas kaupluses või minna pisut kaugemal asuvasse ostukeskusesse. Olukord on keerulisem hõreda asustusega piirkondades, kus pood asub inimese jaoks liialt kaugel või pannakse need üldse kinni, kuna täissuuruses poe ülalpidamine on suhteliselt kallis. Baltikumi suurima kaubandustehnoloogiaettevõtte StrongPoint Baltikumi tegevjuhi Rimantas Mažulise sõnul peitub lahendus kaubakappides, mis on poe ülalpidamiskuludega võrreldes soodsad, seega tasuvad need ära ka kohtades, kus elab vähem inimesi.
Põhjamaad on eeskujuks
Mažulise sõnul on juba praegu mitmeid häid näiteid lahenduse toimimisest võtta Norrast, Rootsist ja ka Eestist. Esimese kahe puhul on tegu suurte riikidega, mis on suures osas kaetud mägedega, seega on kõigi inimesteni jõudmine kaubandusteenusega korralik logistiline väljakutse. Seetõttu on füüsiliste poodide ülalpidamine veel keerukam, kuna nendesse on püsivalt vaja kaubavarusid viia ning leida inimesi, kes seal töötada tahaksid.
„Üks selline asula on näiteks Nevlunghavn, kus elab napilt üle tuhande inimese ning mis asub teistest suurematest linnadest kaugel. Poe pidamine asulas oleks liialt kallis, seega on linna paigaldatud kaubakapid. Inimesed saavad endale sobivad tooted e-poest ära tellida ja need toimetatakse valitud ajal kappi. Lahenduse suureks eeliseks on see, et kauba valik saab olla äärmiselt lai, kuna tooted tuuakse suuremast poest otse kliendile,“ sõnas Mažulis.
Mõned sellised kaubakapid, mis on spetsiaalselt paigaldatud hõredama asustusega piirkondadesse, on juba praegu Eestis kasutusel. Aasta alguses paigaldas StrongPoint koostöös Coopiga esimesed sellised kaubakapid erinevatesse paikadesse Harjumaal, täpsemini Kloogale, Leholasse, Padisele, Rummu, Vasalemma ja Ämarisse.
Sarnaseid lahendusi kasutatakse rohkelt ka Rootsis, kus on praeguseks paigaldatud üle 200 kaubakapi. Inimesed saavad valida laia tootevaliku hulgast endale meeldivad asjad ning need tuuakse määratud ajal kohale. Seejärel saab klient nendele ise järele minna, muretsemata poe lahtiolekuaegade pärast.
Pandeemia pani valdkonna kihama
Lisaks sellele on Mažulise sõnul muutunud kaubakapid populaarseks ka suuremate ostukeskuste juures, kuna sinna on inimestel rohkem asja ja koos muude kaupadega saab neist ka toidu peale võtta.
„Oluline muutus kaubakappide vallas on viimasel ajal olnud see, et neisse on võimalik tellida ka riknevaid tooteid, mis vajavad külmutamist. Näiteks piimatooted või sügavkülmutust vajavad kaubad. Nende jaoks on kaubakapis eraldi osa, et kõik tooted püsiksid nende jaoks ideaalses seisus ja temperatuuril,“ ütles Mažulis.
Kõige suuremaks mõjuriks kaubakappide populaarsuse kasvul on nõudlus ja muutused turul. Viimase aja suurim kaubandussektori mõjutaja on muidugi koroonaviirus, mis on suunanud inimesi rohkem kontaktivabade kaubanduslahenduste poole vaatama. Seda on eriti selgelt näha Eestis, kus paigaldatud on juba üle 20 kaubakapi ning samuti on huvi lahenduse vastu kiirelt suurenemas ka Leedu turul. Inimesed otsivad aina rohkem lahendusi, kus neil on võimalik enda sisseostud kontaktivabalt sooritada. Seega lisaks kaubakappidele on märkimisväärselt tõusnud ka iseteeninduskassade, kontaktivabade maksete ja toidukullerite kasutamise populaarsus.
„Me näeme selgelt, et inimesed soovivad aina laiemat valikut lahendusi, kuidas enda soetatud tooted kätte saada ja üheks selliseks võimaluseks on selgelt kaubakapid. Norstati korraldatud küsitluse kohaselt kasutaksid lahendust alati või aeg-ajalt kolm klienti viiest, kuna tegemist on kiire ja mugava kaubanduslahendusega. Lisaks on see väga paindlik, kuna kaubakapp sobib hästi nii suure poe kõrvale kui ka väiksemasse asulasse, asendama füüsilist poodi, mille ülalpidamine oleks liialt kulukas,“ rääkis Mažulis.
StrongPointi tellitud uuringu viis selle aasta märtsis ja aprillis läbi uuringufirma Norstat, kus igas riigis küsitleti 800 inimest.