Uuring näitab, et inimesed tahavad jätkusuutlikke tooteid, aga ei taha selle eest rohkem maksta
Uuringu- ja konsultatsioonifirma BCG üle-euroopaline raport näitab, et 54% inimestest on oma riigi majandusliku seisu osas pessimistlikud ning oma üldise rahalise seisu osas ollakse murelikud. Omapärasel kombel näitab uuring aga ka seda, et kuigi tarbijad peavad enda ostude juures oluliseks, et tooted oleksid valmistatud jätkusuutlikkult, on ainult 17% tarbijatest valmis selle eest ka rohkem maksma.
See vastuolu – soov jätkusuutlikult toodetud kaupade järele, kuid valmiduseta maksta kõrgemat hinda – kujutab endast kaupmeestele olulist väljakutset. Uuringust selgub, et ligi pooled vastanutest peavad keskkonnahoidu ostu juures oluliseks kriteeriumiks, kuid palgasurve ja üldine majanduslikult keeruline olukord suunab nad olukorda, kus nad ei soovi selle eest rohkem tasuda.
Kuidas olla jätkusuutlik hinnatundlikule kliendile?
Baltikumi suurima kaubandustehnoloogiafirma StrongPoint võtmekliendihalduri Anton Martšenko sõnul tähendab see, et ettevõtted peavad leidma viise, kuidas jätkusuutlikkus integreerida oma toodetesse ja tarneahelatesse viisil, mis hinda sel määral ei mõjuta. Brändid, kes suudavad olla nii vastutustundlikud kui ka taskukohased, saavutavad parema lojaalsuse ja konkurentsieelise. Samal ajal on ootus aususe ja läbipaistvuse suhtes suur – inimesed soovivad teada, milline on toote mõju keskkonnale ja kas ettevõtte väited jätkusuutlikkusest on usaldusväärsed
“Siin on mitmeid lahendusi, mida kaupmehed saavad kasutada, et enda protsesse efektiivistada ja jätkusuutlikumaks muuta. Üks juba üsna laialt levinud süsteem on elektroonilised hinnasildid, mis lubavad väga kiirelt näiteks saabuva aegumistähtajaga tooted alla hinnata, et vältida nende hilisemat äraviskamist ja raiskamist. Samuti on väga tähtis kvaliteetne ärihaldussüsteem, mis võimaldab poe eri protsesse keskselt hallata ja efektiivsemaks muuta, säästes taaskord erinevaid kulusid,” selgitas Martšenko.
Inimeste majanduslik seis on keeruline
Lisaks näitab uuring, et tarbijate kindlustunne on oluliselt langenud – 52% vastanutest ütlesid, et nad muretsevad iga päev oma isiklike rahaasjade pärast. See mõjutab ka ostuharjumusi – rohkem otsitakse allahindlusi, soodsamaid brände ja ka impulssoste tehakse vähem. Samas on ka märgata uut tüüpi teadlikkust: kasvab huvi kasutatud kaupade vastu, jagamismajandus ning inimesed hindavad tooteid, mis kestavad kauem ja millel on madalam keskkonnajalajälg.
Üheks oluliseks muutuseks on ka brändide hindamine eetiliste kriteeriumide alusel. Üha rohkem tarbijaid viitab, et nad on vähemalt korra boikoteerinud mõnda kaubamärki selle tõttu, et see ei vastanud nende väärtustele – olgu põhjuseks keskkonnamõju, töötingimused tootmisriigis või ettevõtte poliitiline seisukoht. See näitab, et kuigi hinnasurve on tugev, ei tee tarbijad valikuid ainult hinna põhjal – eetilisus ja autentsus on samuti olulised.
Samas tuleb rõhutada, et inimeste ostuharjumused ja eelistused ei ole üle Euroopa samasugused. Skandinaavia riikides on valmisolek maksta rohkem jätkusuutlike toodete eest pisut kõrgem, samas kui Lõuna-Euroopas ja Ida-Euroopas on hinnatundlikkus märksa tugevam. Samuti kasvab kasutatud kaupade ostjate osakaal, ulatudes mõnes riigis juba 35% regulaarsete ostjateni. Eriti aktiivne on selles valdkonnas noorem sihtrühm.
Uuringu koostas rahvusvaheline konsultatsioonifirma Boston Consulting Group (BCG) selle aasta kevadel. Küsitluses osales ligi 16 000 tarbijat üheksast Euroopa riigist. Uuring keskendus inimeste majanduslikele ootustele, ostukäitumisele ja väärtustele.