75% eestlastest otsib poes soodustusi ja on valmis selleks lemmikpoodi vahetama
Kõrgetest hindadest ja inflatsioonist tulenevalt on eestlased hakanud poodides aina enam pöörama pilku soodusega toodete poole, rääkis uuringufirma NielsenIQ ärijuht Erlend Villems hiljutisel StrongPoint Baltic Retail Forum kaubanduskonverentsil. Lausa 75% tarbijatest ostavad regulaarselt soodusega tooteid, otsivad neid ja on valmis parema pakkumise saamiseks ka teise poodi minema.
„Vaatame enda uuringus igal aastal inimeste üldist tunnetust ja suhtumist enda majandusolukorda, koostame selle põhjal optimismi indeksi ja see näitab selgelt, et olukord Eestis on suhteliselt kesine. Leedus näiteks on olukord palju parem ja Läti asub kuskil keskel. Inimestele teevad põhiliselt muret toidu hinnad ja mõistagi ka sõda, mille peale mõeldakse viimase aja uudiste valguses taas rohkem,“ rääkis Villems.
On selge, et kõige enam mõjutab tarbijakäitumist praegusel hetkel siiski selle hind. Mõistagi on paljudel inimestel välja kujunenud meelisbrändid, mida ostetakse ja poeketid, kus enim käiakse, kuid lõppotsuse teeb inimene enamasti siiski selle järgi, kust tal on endale vajalikku toodet võimalik kõige soodsamalt osta. See paneb jaekette ka kindlatele toodetele rohkem sooduseid pakkuma. Need tooted, mis ei ole otseselt hädavajalikud nagu veinid, pitsad, maiustused või krõpsud hinnatakse rohkem alla ning esmavajalike kaupade puhul nagu sool, piim või hambapesuvahendid sooduseid ei vaja, kuna neid ostab tarbija suure tõenäosusega ka niisama.
Tehnoloogia roll ostlemisel aina suureneb
„Eks see trend näitab selgelt, et poodides on inimeste jaoks hinnad üsna kõrgeks läinud ja vähemasti tunnetus on, et asjad on poes kallid. Seega liiguvad inimesed ringi, otsivad soodustusi ja muudavad vajadusel ka oma käitumist, et saada parimaid pakkumisi. Siin on aga oluline koht eri tehnoloogiate jaoks, mida kaupmehed saavad rakendada, et inimestele parimaid hindu paremini kommunikeerida. Ilmselt on paljud näinud poodides elektroonilisi hinnasilte, mis on ühenduses poe kesksüsteemiga,“ sõnas Baltikumi suurima kaubandustehnoloogiafirma StrongPoint Eesti haru võtmekliendihaldur Anton Martšenko.
See muudab soodsama hinna kuvamise tarbijale palju lihtsamaks ning lisaks aitab see vältida võimalikku segadust, kus toode pole enam allahinnatud, aga poe töötajad pole jõudnud veel paberist silti ja see tekitab segadust.
Huvitava tulemusena näitab uuring, et osa klientidest on parima poediili leidmiseks hakanud isegi tänapäevaseid tehisintellekti ehk AI tööriistu rakendama. Uuringu kohaselt kasutab 24% eestlastest ostuprotsessis tehisintellekti. Täpsemini kasutatakse erinevaid tööriistu poodides olevate hindade võrdlemiseks, et leida enda jaoks kõige soodsam pakkumine. Lisaks sellele kasutatakse tehnoloogiat, et see soovitaks inimesele, mida osta.
Tavaline pood ei kao
Lisaks kõigele viitab uuring siiski, et 90% ostuotsusest sünnib siiski poes kohapeal ja inimene otsustab seal, millise toote ja millise hinnaga ta täpselt ostab. See hõlmab endas kõikvõimalikke väljapanekuid, kuponge, toodete asetust riiulil ja erinevaid reklaamsilte ja plakateid, mida poes kohatakse. Kõige selle koosmõjul teeb inimene lõpuliku otsuse, mida ta soetada soovib.
„See on igati loogiline tulemus, inimesed soovivad toodet siiski näha, katsuda, proovida ja vaadata ning seda saab siiski teha ainult poes kohapeal. Erinevate e-tööriistade roll on kindlasti oluline ja ka neil on oma koht ostuprotsessis, aga see tulemus näitab, et füüsiline pood ei ole meil kuhugi kadumas ja pigem vaatavad kaupmehed aina enam selle poole, kuidas rakendada erinevaid modernseid tehnoloogiaid, et poes kohapeal käimise protsess inimeste jaoks võimalikult mugavaks teha,“ sõnas Martšenko.