Kaubandusekspert: varsti soovitab AI sommeljee sulle poes veini
Kaupmehed seisavad täna nii Eestis kui globaalselt silmitsi väga mitmekülgsete probleemidega – tööjõudu on puudu, kulud suurenevad, palju läheb ka toitu raisku ja kui tehisintellekt kiirelt valdkonda ei sisene, võime me teistest riikidest maha jääda, rääkis kaubandusvaldkonna juht Mark Thompson Baltic Retail Forum konverentsil.
Eelmisel aastal avalikustatud Google’i ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse koostöös valminud raport näitas, et tehisaru õigeaegse integreerimisega riigi süsteemidesse oleks võimalik Eesti sisemajanduse kogutoodangut suurendada kuni 8% jagu. Täna oleme me juba jõudnud algatuseni TI-Hüpe ja mitmete teiste arenguteni. Sarnane on seis ka kaubandusvaldkonnas, kus tehisintellekt on jõuliselt valdkonda tulemas ja järgmistel aastatel näeme me seda aina enam ka füüsilistes poodides.
„Erinevad suurenevad kõrvalkulud on samuti oluliseks murekohaks. Toodete transport võtab kütust, hooneid tuleb kütta ja asjad lähevad kallimaks,“ andis Thompson ülevaate.
Lisaks sellele on paljud kaubandusvaldkonna ettevõtted täna silmitsi toodete kadumise probleemiga. Seal on osalt tegemist tavapäraste vargustega, kuid paljud inimesed pistavad endale teinekord osa asju skaneerimata kotti ka kogemata. Samuti juhtub palju, et asjad lähevad kaotsi transpordis, ladustamisel või muudes olukordades, kus selle taga ei ole pahatahtlik inimene, vaid lihtsalt suured ja keerulised logistikasüsteemid.
Tavainimese jaoks eriti relevantne ja arusaadav küsimus on aga toidu raiskamine, mis on ajas hoopis suurenenud ja täna läheb äraviskamisele ligikaudu 40% toidukaupadest, mis meie kaubandussüsteemi jaoks toodetakse.
Tehisintelligentsed agendid võtavad üle
Thompsoni sõnul ei ole meil täna enam järel muud teed, kuid aina laiapõhjalisem liikumine tehisintellekti ehk AI kasutamise poole. See on suures osas juba täna kaubandusvaldkonnas kasutusel ja tulevikus näeme me seda ilmselt aina rohkem.
„Kõige lihtsam on muidugi turvakaamerad. On olemas tehisarulahendusi, mis saavad jälgida poes toimuvat läbi turvakaamerate ja seda analüüsida. Nii on võimalik kerge vaevaga tuvastada normist erinevat käitumist, näiteks kui inimene üritab toodet skaneerimata ostukorvi panna. Tuleb aga arvestada, et varguste ennetamine ei ole kaugelt ainus lahendus, kus kaubandusettevõtted tehisintellekti kasutavad ja kus me seda tulevikus näha saame,“ sõnas Thompson.
Näiteks on neidsamu kaameraid võimalik kasutada otsuprotsessi lihtsustamiseks, kus kaamera jälgib, mida ja millisest riiulist inimene võtab, lisab selle tema ostukorvi ja inimene saab ilma midagi tegemata lihtsalt poest välja jalutada. Paljudele meenub ilmselt Amazon Go pood, mis kasutab sellist kontseptsiooni, kuid Thompsoni sõnul on sedasorti lahendus sobivab teatud spetsiifilistes ostupunktides, näiteks suured spordiüritused, kus väga lühikese poolaja pausi jooksul on vaja teenindada väga suur hulk inimesi. Seal on ideaalne, kui inimestega ei pea tegelema füüsiline teenindaja, vaid inimene saab lihtsalt uksel enda pangakaardi valideerida, võtta mida ta soovib ja minema jalutada. Inimese jaoks on see mugavam ning äri saab korraga poest palju rohkem inimesi läbi lasta, mis suurendab käivet.
Eesti paistab taas eesrindlikkusega silma
„Üks selline näide on meil olemas Ühendkuningriigist, kus täisautomaatne pood on püsti Leicester City jalgpallistaadionil. Poolajal voorib sinna meeletu hulk inimesi õlut, jooke ja snäkke ostma ja tänu automaatsele poesüsteemile suurenes müügikäive 29%,“ rääkis Thompson.
„Toimivaid automaatse poe lahendusi on meil juba Baltikumis ja ka Eestis täitsa olemas. Rimiga koostöös töötab Tallinnas Noblessneri kvartalis lahendus, kus inimesest teenindaja sekkuma ei pea. Klient saab ise võtta endale meelepärased tooted, skaneerida need kassas ja tasuda. Väga ainulaadse tehnoloogiana on selles poes kasutusel ka näotuvastusel toimiv vanusekontroll, kus masin hindab kliendi vanust ja mida saab kasutada suure osa vanusepiiranguga toodete ostmise lihtsustamiseks,“ rääkis StrongPointi Eesti haru võtmekliendihaldur Anton Martšenko.
Virtuaalne sommeljee soovitab sulle veini
Samuti viitab Thompson, et mõned poed kasutavad kaameraid ka poeriiulite küljes, mis on mõeldud selleks, et vaadata riiuli täituvust. See tuvastab, millist toodet on riiulis vähem ja nii saavad poe töötajad pidevalt täpse ülevaate, millised riiulid vajaksid täitmist. Futuristlikuma lahendusena on AI mõnedes kohtades kasutusel ka virtuaalassistendina, mis on paigaldatud mõnda poe ossa – näiteks veiniriiuli juurde, kus tehisintellektil põhinev „sommeljee“ aitab sul täpselt sinu soovidele vastava veini valida.
Tema sõnul on tööjõudu poodidesse leida raske ja suurtes kauplustes on kogu poepinda inimestega katta väga kulukas ja keeruline, seega näeme me tulevikus ilmselt aina rohkem, kus need ülesanded antakse üle tehisintellektile, kes on pidevalt olemas ja aitab poe protsesse maksimaalselt optimeerida.