Eesti toidukettide juhid: innovatsioon ei tähenda rohkem tehnoloogiat, vaid õigete valikute tegemist
Milline on õige viis tehnoloogiate arendamiseks – kas teha koostööd väiksemate pakkujatega või toetuda suurtele tehnoloogiaettevõtetele? Ja kui palju innovatsioonist tegelikult end ära tasub? Eesti suuremate toidukettide juhtide arvamused lähevad sel teemal tihtipeale lahku ja on erinevaid lähenemisi.
Olukorras, kus Zebra Technologies’i globaalne tarbijauuring (2025) näitab, et klientide rahulolu poes käimise kogemusega on viimase aastaga langenud, on surve innovatsiooniks suur. Samas rõhutasid jaekettide juhid, et rohkem tehnoloogiat ei tähenda automaatselt paremat tulemust. Oluline on valida lahendused, mis päriselt toimivad – ja julgeda öelda „ei“ neile, mis ei toimi.
StrongPointi võtmekliendihalduri Anton Martšenko sõnul ei ole kaubandustehnoloogiad enam valikuline lisand, vaid paratamatus. See aga ei tee otsuseid lihtsamaks – suurim väljakutse ei ole enam see, mida teha, vaid mida tegemata jätta.
Innovatsioon peab olema praktiline, mitte lihtsalt uus
„Me hindame iga uue tehnoloogia puhul nii selle kohest väärtust kui ka seda, kui kasulik on see viie aasta pärast,“ ütles Maxima Eesti juht Diana Gegelytė. „Vastasel juhul muutub see lihtsalt kuluks.“
Jaekaubanduses on mitmed tehnoloogiad, nagu iseteeninduskassad ja mobiilne skaneerimine, liikunud innovatsioonist baasootuseks. Coop Eesti juhatuse esimees Rainer Rohtla kirjeldas seda kujundlikult: innovatsioon on nagu hapnik – „selle olemasolu ei märka, aga puudumine on fataalne“.
Samas hoiatas ta liiga kiirete ja kallite otsuste eest. Ettevõtted kipuvad vahel hüppama kohe „Bentley“ tasemele ehk keerukate ja kallite lahenduste juurde, ilma et baas oleks paigas. Tulemuseks on sageli üleinvestering ilma reaalse kasuta.
Ebaõnnestumised on pigem reegel kui erand
Ühes olid kõik osalejad ühel meelel: nii mõnigi innovatsiooniprojekt ei tööta. Rimi Eesti tegevjuht Kristel Mets tõdes, et paljud pilootprojektid ei jõua kunagi laiemasse kasutusse ning ebaõnnestumisi on rohkem kui edulugusid.
Põhjused on erinevad. Mõned lahendused ei tasu rahaliselt ära – näiteks elektroonilised hinnasildid on lahendus, kus investeeringu tasuvuse arvutamine võib olla keeruline. Teised takerduvad operatiivsetesse probleemidesse, nagu vargused, mis piiravad automatiseeritud poeformaatide laiemat kasutuselevõttu. On ka valesti hinnatud trende – Ülemiste keskus sulges oma äpi pärast aastaid kestnud vähest kasutust.
Ka suuremad investeeringud võivad ebaõnnestuda. Coop tõi näiteks e-kaubanduse skaleerimise, kus kahjumid võivad kiiresti kasvada ning sunnivad tegema raskeid otsuseid jätkamise osas. Peamine järeldus oli selge: katsetamine on vajalik, kuid sama oluline on õigel ajal peatuda.
Erinevad strateegiad ja selged erimeelsused
Kuigi kõik rõhutasid pragmaatilist lähenemist, erinesid strateegiad märgatavalt.
Maxima eelistab ettevaatlikku teed, tehes koostööd suurte ja väljakujunenud tehnoloogiapakkujatega ning vältides idufirmasid. Põhjus on lihtne – idufirmad lahendavad sageli vaid väikese osa protsessist, mis tekitab integratsiooniprobleeme ja riske.
Rimi läheneb vastupidi eksperimentaalselt, testides aktiivselt uusi lahendusi ja partnereid, isegi kui paljud piloodid ebaõnnestuvad. Aja jooksul tekib aga uus probleem – süsteemide keerukus kasvab ning Mets kirjeldas seda kui „monstrumit“, mida on keeruline hallata.
Coop jääb nende kahe vahele, katsetades uusi lahendusi, kuid ehitades neid olemasolevate süsteemide peale ning hoides tehnoloogiad paindlikuna edasiseks arenduseks.
Andmed muutuvad otsuste aluseks
Tiia Nõmm tõi välja, et tehnoloogia roll on liikumas automatiseerimiselt otsuste toetamise suunas. Ülemiste keskuses kasutatakse sensoritel põhinevat süsteemi, mis jälgib külastajate liikumist ajas ja ruumis.
„See aitab meil muuta andmed otsusteks,“ selgitas ta. Edu ei mõõdeta enam ainult külastajate arvuga, vaid sellega, mida nad keskuses tegelikult teevad.
Kuhu tegelikult investeeritakse?
Hoolimata innovatsioonijutust läheb suurem osa investeeringutest vähem nähtavatesse valdkondadesse – infrastruktuuri ja töökindlusesse. Need on süsteemid, mis hoiavad igapäevase töö toimimas.
See peegeldab laiemat muutust: innovatsioon ei tähenda enam läbimurdeid, vaid järjepidevat arendamist. Nagu Kristel Mets rõhutas, on suurimateks kuluallikateks jätkuvalt tööjõud ja kaupade riiulitele paigutamine. Ettevõte, kes leiab seal efektiivse lahenduse, saavutab selge konkurentsieelise.
Tehnoloogia ei ole enam valik
Arutelu lõpus ei lükatud innovatsiooni tagasi, vaid defineeriti ümber. Tehnoloogia ei ole enam eraldiseisev projekt ega konkurentsieelis – see on infrastruktuur ja baastaseme nõue.
Mõned lahendused ei ole enam valikulised. Kui konkurendid neid pakuvad ja sina mitte, märkavad kliendid seda kiiresti.
Arutelu toimus Baltic Retail Forum 2026 konverentsil, mille korraldas StrongPoint, ning selles osalesid Rimi tegevjuht Kristel Mets, Coop Eesti juhatuse esimees Rainer Rohtla, Maxima juht Diana Gegelytė ja Ülemiste keskuse turunduse ja vastutustundliku ettevõtluse valdkonnajuht Tiia Nõmm.