Eesti poed liiguvad aina enam automaatse vanusetuvastuse poole
Automaatne tehisintellektil põhinev vanusetuvastus on jaekaubanduses kiiresti muutumas erandist normiks ning lähiaastatel hakkavad vanusekontrolli järjest enam tegema masinad, mitte inimesed. Kui täna sekkub vanusepiiranguga toodete ostmisel enamasti müüja, siis praktika ja testid näitavad, et suur osa neist sekkumistest on tegelikult ebavajalikud ning neid saab turvaliselt ja täpselt automatiseerida.
StrongPointi Eesti haru võtmekliendihalduri Anton Martšenko sõnul on vanusekontroll üks viimaseid kohti iseteenindusprotsessis, kus inimfaktor tekitab nii ajakulu kui ka subjektiivsust. Statistika näitab, et kliendi vanust on vaja kontrollida 22% ostukordadest, seega on tegemist märkimisväärse ajakuluga nii teenindajate kui ka klientide jaoks.
„Täna toetub vanusekontroll väga tugevalt inimese hinnangule. Kiire pilk näole, otsus distantsilt ja sageli ajal, kus poes on palju teisi inimesi – see tähendab, et vanust hinnatakse erinevalt ning alati ei ole võimalik olla piisavalt põhjalik,“ selgitas Martšenko. Tema sõnul toob see kaasa olukorra, kus osa vanusepiiranguga toodetest võib sattuda alaealiste kätte, samal ajal kui täiskasvanud kliendid peavad ootama teenindaja sekkumist ka täiesti selgetes olukordades.
Seetõttu on paljud poed liikumas automaatse vanusetuvastuse poole. Rimi teatas hiljuti, et kliendid saavad enda vanust kinnitada Smart-ID abil ja sama lahendust kasutavad juba mitmed teised poed Eestis. Lisaks on mõned kauplused juba kasutusele võtnud ka tehisintellektil põhineva visuaalse vanusetuvastuse, kus inimese vanust hindab AI koostöös kassa juures oleva kaameraga.
Praktikas tähendab see, et juhul kui inimene on selgelt üle määratud vanusepiiri, kinnitatakse tema vanus automaatselt ning ostuprotsess saab jätkuda ilma töötaja sekkumiseta. Kui aga ostja vanus jääb piiripealseks või süsteem ei saa tulemust kindlalt kinnitada, suunatakse klient endiselt dokumendikontrolli, kus sekkub teenindaja.
„Oluline on rõhutada, et automaatne vanusetuvastus ei jäta vanuse kontrollimist vahele mitte ühelgi korral. Vastupidi – vanust hinnatakse alati, lihtsalt osa sellest tööst teeb ära masin, mitte inimene,“ ütles Martšenko. Tema sõnul võimaldab see eemaldada teenindaja sekkumise just nendes olukordades, kus inimene on selgelt piisavalt vana, ning jätta inimkontroll alles juhtudeks, kus see on päriselt vajalik.
Martšenko sõnul on sellel otsene mõju ka teenindajate töökoormusele. „Paljudes poodides vastutab üks töötaja korraga väga suure arvu iseteeninduskassade eest. Vanusekontrollide kõrval peab ta lahendama ka muid olukordi, mis klientidel tekivad. Kui rutiinsed ja korduvad kinnitused saab teha automaatselt, saavad töötajad keskenduda sisukamatele ülesannetele ja klienditeenindusele,“ ütles ta.
Martšenko sõnul on automaatne vanusetuvastus loogiline järgmine samm iseteeninduse arengus. „Nii nagu iseteeninduskassad, mobiilne skaneerimine ja digitaalsed makselahendused on muutunud tavapäraseks, liigub ka vanusekontroll samas suunas. Masinad võtavad üle rutiinse ja ajamahuka töö, et ostlemine oleks kiirem ja sujuvam,“ ütles ta.