E-kaubanduse automatiseerimine on järgmine suur areng kaubanduses. Robotid muudavad tellimuste täitmise ülikiireks
E-kaubanduse kiire kasv, tööjõupuudus ja klientide ootuste muutumine sunnivad kaupmehi vaatama järjest enam automatiseeritud laolahenduste poole. Kui varem tähendas veebimüük eraldi lisakanalit, siis praegu on see paljudele kettidele strateegiline tuumik, mille toimimine sõltub otseselt lao kiirusest, täpsusest ja skaleeritavusest. StrongPointi kogemus näitab, et edukas e-kaubandus ei alga enam veebipoe kasutajaliidesest, vaid automatiseeritud komplekteerimiskeskusest.
Baltimaade suurima kaubandustehnoloogiafirma kliendihalduri Anton Martšenko sõnul liigub kogu valdkond suunas, kus automatiseerimine muutub sama loomulikuks osaks toidukaubandusest nagu külmalett või laohaldussüsteemid. „Järgmise 5–10 aasta jooksul muutub robotitega komplekteerimine standardiks. Küsimus ei ole enam selles, kas automatiseerida, vaid millises mahus ja millise tempoga seda teha,“ ütles ta.
Kõik algab sellest, et sul on visioon
Toidukaubanduse automatiseerimise visioon põhineb eeldusel, et kiirus, täpsus ja kuluefektiivsus peavad kasvama samaaegselt. E-kaubanduses ei aktsepteeri klient enam mitmepäevast ooteaega ja ootab tellimuse täitmist tundidega. See tähendab, et manuaalne komplekteerimine, kus töötaja liigub mööda ladu kümneid kilomeetreid päevas, ei ole enam jätkusuutlik mudel.
Automatiseeritud süsteemides liigub kaup töötaja juurde, mitte vastupidi. Näiteks AutoStore’i ruudustikupõhises süsteemis liiguvad robotid lao peal, toovad vajalikud konteinerid komplekteerimisjaama ning töötaja tegeleb vaid toodete väljavõtmise ja kvaliteedikontrolliga. See vähendab liikumist, tõstab komplekteerimise kiirust ja minimeerib inimlikke vigu.
Martšenko sõnul on oluline mõista, et automatiseerimine ei tähenda üksnes robotite paigaldamist. „Tarkvara on siin keskne. Laohaldussüsteem ja haldusplatvorm juhivad robotite, inimeste ja erinevate tsoonide tööd tervikuna. Kui see suudab reaalajas ümber planeerida, prioriseerida tellimusi ja tasakaalustada koormust, siis saavutatakse reaalne efektiivsuse kasv,“ selgitas ta.
Külmutust vajavad tooted ei ole probleem
Toidukaubanduse eripära võrreldes paljude teiste valdkondadega on erinevad temperatuurid. Ühes tellimuses võivad olla nii toatemperatuuril säilivad kaubad, jahutatud tooted kui ka sügavkülmutatud kaup. See muudab automatiseerimise tehniliselt keerukamaks.
Maailma esimesed lahendused, mis ühendavad samas süsteemis ambient-, chilled– ja frozen-tsoonid, on näidanud, et automatiseerimine toimib ka külmades tingimustes. Robotite ja komponentide töökindlus –25 kraadi juures eeldab eraldi arendust – akud, tihendid, andurid ja määrdeained peavad taluma külma, kondensvett ja sagedasi temperatuurimuutusi.
Lisaks tehnilisele vastupidavusele on suur väljakutse tsoonidevaheline liikumine. Kui konteiner liigub külmast tsoonist soojemasse, tekib kondensvesi ja jäätumise oht. Selle lahendamiseks kasutatakse isolatsioonilahendusi, kontrollitud õhuvooge ning spetsiaalseid üleminekusõlmi, mis hoiavad süsteemi töökindlana.
„Mitmetemperatuuriline automatiseerimine võimaldab täita tuhandeid tellimusi päevas, ilma et töötajad peaksid pidevalt külmruumides töötama. See parandab töötingimusi ja vähendab energiakulu, sest süsteem suudab avamisi ja laadimistsükleid optimeerida,“ ütles Martšenko.
Kuidas kasvada ja investeering tasuvaks muuta?
Automatiseerimise suurim väljakutse ei ole enam tehnoloogia ise, vaid selle skaleerimine ja investeeringu tasuvus. Suurte jaekettide puhul on tihti takistuseks olemasolevad IT-süsteemid, keerukad tarneahelad ja vajadus tagada pidev töö ka üleminekuperioodil.
Väiksemate ja keskmise suurusega kaupmeeste puhul on küsimus investeeringu mahus ja tasuvuse ajas. Toidukaubanduse marginaalid on väikesed ja iga investeering peab olema põhjendatud selge äriloogikaga.
Martšenko sõnul algab iga projekt põhjalikust kodutööst. „Analüüsime tellimusmahte, SKU-de arvu, hooajalisust ja tööjõukulu. Mõnikord piisab väiksemast süsteemist poe tagaruumis, mis teenindab tuhat tellimust päevas. Teisel juhul on vaja regionaalset keskust, mis teenindab kümneid tuhandeid tellimusi,“ selgitas ta.
Skaleeritavus tähendab, et süsteemi saab laiendada ilma kogu infrastruktuuri ümber ehitamata. Robotite arvu, portide või ruudustiku mahtu on võimalik kasvatada vastavalt nõudluse kasvule. See vähendab riski ja võimaldab investeeringut teha etapiviisiliselt.
On ka soodsamaid lahendusi
Viimastel aastatel on turule tulnud ka kättesaadavamad lahendused, mis võimaldavad automatiseerida väiksema alginvesteeringuga. Üks näide on Pio – kompaktne, modulaarne süsteem, mis põhineb samal ruudustikuloogikal, kuid on suunatud väiksematele kaupmeestele või alustavale e-poele.
Pio võimaldab alustada väiksema robotvõrguga ja kasvatada süsteemi koos tellimuste kasvuga. See muudab automatiseerimise realistlikuks ka neile ettevõtetele, kelle jaoks täismahus regionaalne komplekteerimiskeskus oleks liiga suur samm.
„Automatiseerimise demokratiseerumine on oluline areng. Kui varem oli robotladu vaid suurte rahvusvaheliste kettide pärusmaa, siis tänapäeval saavad ka keskmised ja väiksemad tegijad kasutada sama tehnoloogilist loogikat,“ sõnas Martšenko.
E-kaubanduse selgroog
E-kaubanduse tulevik ei seisne ainult paremas veebiplatvormis või kiires tarnepartneris. Selle keskmes on automatiseeritud, tarkvaraliselt juhitud ja vajadusel mitmetemperatuuriline komplekteerimiskeskus, mis suudab kasvada koos nõudlusega.
„Digitaalne esikülg ilma tugeva tagalata pole jätkusuutlik. Kui tellimused kahekordistuvad, peab süsteem suutma sama teha. Automatiseerimine annab kaupmehele paindlikkuse, täpsuse ja kiiruse, mis on vajalikud, et praegu konkurentsis püsida,“ võttis Martšenko teema kokku.